šåōåšąņū Ēķąķčå — ńčėą. Įčįėčīņåźą ķąó÷ķūõ šąįīņ.
~ Ļīšņąė įčįėčīōčėīā č ėžįčņåėåé ėčņåšąņóšū ~
 

ĢÅĶŽ

šåōåšąņūĆėąāķą˙
šåōåšąņūĮąēą ćīņīāūõ šåōåšąņīā äčļėīģīā źóšńīāūõ
šåōåšąņūĮąķźīāńźīå äåėī
šåōåšąņūĆīńóäąšńņāī č ļšąāī
šåōåšąņūĘóšķąėčńņčźą čēäąņåėüńźīå äåėī č ŃĢČ
šåōåšąņūČķīńņšąķķūå ˙ēūźč č ˙ēūźīēķąķčå
šåōåšąņūĻšąāī
šåōåšąņūĻšåäļščķčģąņåėüńņāī
šåōåšąņūĻšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū
šåōåšąņūĻńčõīėīćč˙
šåōåšąņūÓćīėīāķīå ļšąāī
šåōåšąņūÓćīėīāķūé ļšīöåńń
šåōåšąņūÓļšąāėåķčå ļåšńīķąėīģ
šåōåšąņūĶīāūå čėč ķåļåšå÷čńėåķķūå

šåōåšąņū

ŠÅŹĖĄĢĄ


šåōåšąņū

ČĶŅÅŠÅŃĶĪÅ

šåōåšąņū

šåōåšąņū

 

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

šåōåšąņū

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Tallinna Polütehnikum

ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS

Koostaja: Andrei Kübar

PA-96

Tallinn, 1998

SISUKORD:

Lühikokkuvõte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine üldse

2.1.1. Üleüldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine

4. Märksõnade teadmine

5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LÜHIKOKKUVÕTE

Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust

Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke

kasutanud kunagi oma elus arvutit.

•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende

vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem.

Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-

74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või

enamal päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada

järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal järjel olevad

inimesed.

•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele

järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana sõprade

ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana

vaesemate ja maa-elanike hulgas.

•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit

kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra.

•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on

seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või

keegi pereliikmetest osta arvutit.

•Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on

tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad arvutimängude

mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase

kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti

ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti interneti kasutajate hulgas

sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale näitajale.

Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa - 89% Eesti

interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti

kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.

•E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on

saanud või saatnud e-maili 5% elanikest.

•Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna "Internet",

millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest.

•Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme,

mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõige

suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73% vastajatest

nõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma hinnale rikkamate inimeste

pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartust

arvuti kasutamisel" (ei olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt

selleks, et teha tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli nõustujate

ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra provotseeriva väite, et internetiga

samaväärse info saab kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46%

nõus ja 34% ei olnud nõus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic

Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja

interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist

uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase

aastakümne jooksul olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud

märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses kui ka riistvara ja

tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu

küll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega võime tunnistada, et

Eesti ei sörgi ka kogu ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt

infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe"

projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima

hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame või

õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest

sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid 'hüppajaid' vaja

suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997

Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,

tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise

kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP

Eesti projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat

kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks

paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka Interneti

koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste

omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on

esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja

tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja küsitlus

Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)

kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS

EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti Statistikaameti

arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise

meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte on esinduslik

Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996

1108167.

Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati

996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,

rahvuse ja asulatüübi lõikeid.

Andmetöötlus

Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb

arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega,

arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabeltöötlus: Karin Laur

Graafilised tööd: Garry Ingel

Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine üldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem

hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste

spetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks

tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk

on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju ning võrdustada

arvuti telefoni, raadio või teleriga.

2.1.1. Üleüldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma

elus personaalarvutit, kompuutrit.

[pic]

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui

kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest

on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on

olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).

Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-

29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored

eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased

ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva

tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise

endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.

Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.

Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla

keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,

kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek

pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001-

2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).

Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole

kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda

alljärgnevalt:

. 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll

kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi

. 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid

arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi

. 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala

aega tagasi

. 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase nädala jooksul

Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud

päevade arvule:

. 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas

. 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas

. 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas

. 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas

. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti

kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest

sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit

viiel või enamal päeval nädalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad

kasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas;

Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid

arvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%

kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale tööandjad, 38% on

sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni. Joonisel on märgitud

sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest

enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas

esindatud keskmisest vähem, punasega. Sihtrühmade puhul, kus antud

sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist

graafiku tulba värvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab

nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest

enam naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti

viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis

kasutab keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-

74aastastest inimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel

kasutuspäeval kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise

aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja

poole tunni päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala

jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45

minutit (108 minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab,

kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on

enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

. 54% kasutanud arvutit oma töökohal,

. 24% koolis,

. 20% kodus,

. 22% sõprade ja tuttavate kodus,

. 6% teiste pereliikmete töö juures,

. 12% sõprade, tuttavate töö juures,

. 1% mujal.

. 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase 6

kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam.

Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti

kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade tuttavate

kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala jooksul arvutit

kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe kolmandiku (68%) mehed

ja 87% eestlasi.

Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi

pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad

kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade,

tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on mingi

muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%

juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (va

reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad

arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga

peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal

positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase

arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

[pic]

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,

siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%

inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise

12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes

võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti

arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti

kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise

12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning

16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile

võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.

Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis

esitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll

(hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht

arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks

tema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite

varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit

peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist

spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta

reservatsiooniga.

Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid

seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,

10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on

lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).

Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle

arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste

osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et

sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatel

inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.

2.2.2. Arvuti kodus

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on

isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.

Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat

arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,

kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka

kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit

USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti

üks kõrgemaid näitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik

kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on

sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart.

Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka

antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest üle

poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit

üldse.

Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib

keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on

kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib

seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme

kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise

sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit

muretseda 13%.

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud

tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanud

tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud

raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18%

arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.

Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,

arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksul

lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta

arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist

ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks

internetis kodulehekülgede lugemine.

[pic]

Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide

kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja

töö raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-

74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti

kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua

Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%

Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996

aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-

Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti

kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis-

aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24%

võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu

jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.

Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist

interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala

jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti,

millel on interneti ühendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate

jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi

62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks

protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis

oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste

riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth

Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste

osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti

kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud

nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-

29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29

aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad

mõnevõrra nooremad 29 aastat.

Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes

on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on

tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21%

interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgi

esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on

samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5%

Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.

Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti

kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu. Üle

poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja

meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku

info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud küsitluse

põhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli

põhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate

põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga seotud

informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase

teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja

kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka

Eestis olemas.

Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas

väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on väga

tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti kasutajate täpsem

uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat.

2.3.3. E-maili kasutamine

E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti

elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui

aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis

praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-

maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab,

et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid

USAs 15% elanikkonnast.

Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e-

maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43%

kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimese

isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei

osanud selle kohta midagi öelda.

2.4. Märksõnade teadmine

Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise

meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue meedia"-

alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale kaart,

millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti inimesel öelda,

milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne tänast intervjuud. Neli

sõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on Internet, World Wide

Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihüpe".

Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist

vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle

poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega inimesed,

samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%.

Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post (e-mail)" oli

kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset

sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise post" ja "world wide

web" teadsid enam samad rühmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad,

haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe" projekt on küllaltki selgelt teatud

eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest

oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad

"Tiigrihüpet" küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on

"Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%.

Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising

Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal

teadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid

vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies

kuulnud sõnast "Internet".

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks

hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel

esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitega

seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on

selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole

üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.

Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev

hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud

küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud:

"Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm

arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".

Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28%

kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist vastanuist. Teistest

enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole

arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).

62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit

hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate

hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte

kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit

hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni

kasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud

nõus väitega). [pic]

Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oli

inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole

hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste

arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei

osanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest

esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud

keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mõjub

soodsalt meie kultuurile".

Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise

arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega

nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole

nõus 15% vastanuist.

õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks

eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti kultuurile.

16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti

keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile. 12%

oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta.

Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil "Riigi-

ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni avalikustama ka

interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad)

peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks võimalik tasuta

kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma töö kohta info avaldama

ka interneti kaudu nõustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.

Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.

Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasid

internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite töö

avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega,

kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on

olemas arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate inimeste

pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on enamikes kodudes

arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud sellega. Mõni väide hiljem

nõustus 73% inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks.

Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest..

Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat

vastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb järgmises

uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid küsimusi. 30%

vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu pole seda ka enamikes

kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,

kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internet

võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle" ja "Arvutid ja

nende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44%

vastajaist on nõus esimese väitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, et

hirm "Big brother is watching You" on veel täiesti olemas arvuti

kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, medium

user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub, et

arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on

neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.

Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistava

kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramine ei ole

võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem

(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtes

seisukohta võtta.

Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale

infoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minu

arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada ka raamatute

ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega nõus ning leidsid, et

raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud

sellega nõus.

62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et

teha tööasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega. Arvuti

heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%, kes sellega

mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vähem inimene on arvutit

kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et

teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi

seda teha nõustub väitega 67% ja selle vastu on 20%.



šåōåšąņū





Šåźīģåķäóåģ



šåōåšąņū

ĪĮŚßĀĖÅĶČß


šåōåšąņū

© «Įčįėčīņåźą»